Tervituseks ja ka austusavalduseks seltskonnas joogiklaase kokku lüües ütleb eestlane tavaliselt „Terviseks!“ või siis, eeskätt vanemate inimeste suu läbi, „Proosit!“. Viimane kannab eneses mitte üksnes saksa, vaid lausa ladina algupära ning tõlkes tähendab umbkaudu „las see olla (sulle) hea“.  Eestlane on üldiselt küllaltki kidakeelne ning pikki tooste ei armasta. Nii soovime kõigile seltskonnas viibijatele kui ka iseendale lihtsalt head tervist. Ent oleme me mõtisklenud, miks soovime klaase kokku lüües üksteisele just head tervist, mitte lihtsalt õnne või edu või üleilmset rahu? Ja mitte üksnes eestlased, vaid ka näiteks me lähinaabrid venelased lausudes „Na zdarovje“„ või sloveenlased sõnades „Na zdravje“, itaallased hõisates „Salute“ ning sarnaselt „Salud“ me sõbrad Hispaanias või „Sláinte“ Iirimaal? Tervist soovivad tooste sõnades ka prantslased öeldes „Santé“, portugallased „Saúde“, poolakad – „Na zdrowie“ ja tšehhid – „Na zdrav“. Ka leedukad soovivad tervist – „Į sveikatą“, lätlased aga kõlistavad klaase sõnades „Priekā“ ehk „Naudinguks!“. Soovitakse küll ka õnne, näiteks „Noroc“ Rumeenias ja ka Moldovas või lihtsalt head olemist – Saksamaal „Prost“ või „Prosit“, kuid valdavaks on siiski otsesõnu tervise soovimine. Sellel kõigel võib lisaks headele kommetele olla sügavam sisu, kui esialgu paistab.

Alkoholi tervist kahjustavast mõjust on kirjutatud ilmselt kordades enam, kui selle tervistavast poolest. Ometi on viimasel ajal kõnelema hakatud ka sellest ning maailmas ringi vaadates ja niinimetatud lihtsa talupoja mõistusega võttes tuleb tõele au anda, et maades, kus on vanem ja sügavam veinikultuur, paistavad inimesed mitte lihtsalt rõõmsamad, vaid elavad ka kõrgema eani ning neil esineb arstide väitel isheemiatõbe, infarkte ja ka äkksurmi võrreldes näiteks sakslaste ja skandinaavlastega üle kahe korra vähem. Seesuguste tõdemusteni on jõutud ka mitmetel erialakonverentsidel, kus analüüsitud erinevaid tervisenäitajaid ning võrreldud neid riikide kaupa.

Veini tervistavast mõjust on pikemalt kõnelenud ka Ida-Tallinna Keskhaigla neuroloogiakeskuse juhataja dr Toomas Toomsoo oma artiklis „Veini mõju tervisele Prantsuse paradoksi valguses“, osundades muuhulgas, et veini positiivsest mõjust on inimkonnal teadmised juba 2200 eKr ning seega on vein vanim teadaolev ravim. Tohtri väitel on ajalooliselt veini kasutatud antiseptikuna haavade ravis, valuvaigistina ja nahaprobleemide ning seedehäirete raviks. Rooma poeet Plinius vanem on aga öelnud, et inimese keha jaoks on kaks meelepärast vedelikku: vein seespidiselt ja õli välispidiselt. Louis Pasteur, kuulus prantsuse teadlane, on nimetanud veini omakorda kõige tervislikumaks ja hügieenilisemaks joogiks.

Doktor Toomas Sulling, tunnustatud südamearst, analüüsides tubaka ja alkoholi mõju organismile, on aga osundanud, et alkoholisõbrad surevad pigem maksahaigustesse ning temagi on viidanud prantsuse paradoksile ehk asjaolule, et prantslased surevad harvemini infarkti (kuid sagedamini maksaveerejooksu kätte). Arvestada tuleb Sullingu sõnul sedagi, et prantslaste eluviis on hoopis teine kui näiteks meil, eestlastel. Prantslased omakorda ei salga, et elavadki selleks, et elust mõnu tunda. Ning mõni pokaal veini nädalas võib ka dr Sullingu arvates pigem hästi mõjuda, mõnel aitab see ka stressi maha võtta. Tõsi, kui inimesel mõõdutunne puudub, oleks tohtrihärra soovitusel mõistlikum alkoholi mitte tarbida. Toostide sõnamisest kui manast ei ole tööstuslike koguste tarbimise puhul ilmselgelt mingit abi ning alkoholiga liialdamist ei soovita kellelgi mistahes võimsate toostite saatel, olgu terviseks või õnneks, läbi proovida.  

Hiinlased on alkohoolsete jookide tervistavate omadustega kursis olnud juba aastatuhandeid, väidab oma artiklis „Hiina meditsiin: kuidas alkoholi abil tervist turgutada“ Linda Sigurdardottir, osundades, et Hiina meditsiin tunneb mitmeid kasulikke nippe, kuidas alkoholi nii tarbida, et see tervist turgutaks. Hiina rahvameditsiinis kasutatakse alkoholi ka mitmete haiguste ennetamiseks ja ravimiseks. Muistsetel aegadel omistati sellele lausa imettegevaid omadusi. Traditsioonilise Hiina meditsiini kohaselt võib alkohol õigesti tarbituna eluigagi pikendada. Kuid see ei tähenda, et alkoholi võib juua nii nagu keegi heaks arvab. Selleks, et alkoholist kasu oleks, tuleb seda juua õigesti  – õiges koguses, õigel ajal ja õiges tujus. Kui kasvõi üks neist tingimustest täidetud ei ole, on tõsine oht seada oma tervis löögi alla, mitte seda turgutada, usuvad hiinlased.

Üks kõige tähtsamaid reegleid, sedagi hiinlaste käsitluse kohaselt, on mitte juua alkoholi tühja kõhu peale, sest see löövat keha täielikult tasakaalust välja. Lisaks ei tohiks vägijookidega kunagi maiustada vahetult enne magamaminekut. Hiinlased usuvad, et unenaps mõjub kahjulikult nii südamele kui ka silmadele. Kuna magamamineku eel joodud klaasike tekitab kehas kuumust, siis võib see kaasa tuua ja soodustada nahahaigusi. Ka tasub teada hiinlaste vanasõna: „Murede alla surumine alkoholi abil ainult suurendab murekoormat.“ Ehk, kui tunned, et halb tuju võtab võimust, hoia parem alkoholist eemale. Kokkuvõttes võib öelda, et Hiina meditsiini näpunäidete kohaselt ei tohiks alkoholi kunagi juua hilistel õhtutundidel ja paha tujuga. Ning ennekõike ei tohiks juues kunagi purju jääda. Kui sellised reeglid üle jõu ei käi, võib alkoholi tarvitamisest teha enda jaoks tervistava kombe.

Me oma romantilise hingelaadiga helilooja Raimond Valgre on viistanud imelised, pisut kurblikud luuleread:

Elus pole alati kõik nali, 
elu toob meil rõõme, kurvastust. 
Ent sageli, kui saatus liiga vali, 
ma kuskilt pean ju leidma lohutust. 

Ma tõstan klaasi, sest olen täna kurb. 
Ma tõstan klaasi, sest pettis mind mu arm. 
On keegi teine, keda armastab ta, 
on keegi teine ja ma nõnda üksinda. 

Ma tõstan klaasi su terviseks, mu neid, 
et õnne saaksid sa leidma eluteel. 
Mis sest, et jääd’valt sinust lahkuma nüüd pean, 
ma tõstan klaasi, soovides sul head.

Ilmselt kasutas Valgre toostina ise pigem sõna „Proosit“ (soovides head), kuid see on siiski paljas oletus. Üks kurblik laul ei anna veel põhjust sedasorti järeldusi teha. Ent enamjaolt on alkohol siiski soositud kaaslane pidulikel ning õnnelikel puhkudel ja toostid klaase kokku lüües ning austusavaldusi edastades omal kohal. Soovil „Terviseks!“ on siinkohal ilmselgelt sügavam sisu, kui vaid pelk naljamoment eestikeelse sõna saava käände lõpusosa ehk „seks“ tõttu, mis väljamaa inimestele ehk enam meelde jääb. Aga nii „seksikaid“ sõnu on meil veelgi, ka näiteks „mälestuseks“. Enne veel kui selle toosti sõname, elagu elu ning ikka „Terviseks!“. Mõõdukalt, vaid parimaid jooke tarbides ja loomulikult intelligentses seltskonnas ning hea tujuga!

Kasutatud materjalid: Toomas Toomsoo. Veini mõju tervisele Prantsuse paradoksi valguses, Veiniajakiri VINE, 27.08.2018. Arvutivõrgus: https://vine.ee/jutud/veini-moju-tervisele-prantsuse-paradoksi-valguses/; Tiina Laanem. Intervjuu: Toomas Sulling: südameoperatsiooni oodates sureb aastas 20 inimest. Eesti Päevaleht, 20.04.2002. Arvutivõrgus: http://epl.delfi.ee/news/eesti/intervjuu-toomas-sulling-sudameoperatsiooni-oodates-sureb-aastas-20-inimest?id=50921259; Linda Sigurdardottir. Hiina meditsiin: kuidas alkoholi abil tervist turgutada, 04.04.2013. Arvutivõrgus: http://ee.gbtimes.com/elu/hiina-meditsiin-kuidas-alkoholi-abil-tervist-turgutada;  Raimond Valgre. Joogilaul.