CHÂTEAU DE BOURSAULT


Château de Boursault on iseenesest imekaunis neorenessanss stiilis ehitatud loss Boursault’ külas Champagne’ maakonnas Prantsusmaal. Kui täpsemalt rääkida, siis asub see mitteametlikust šampanjapealinnast Epernay’st mööda kuulsat Marne’i jõge allavoolu suundudes jõe vasakul kaldal. See on täna ainus château nimetust kandev šampanjamaja piirkonnas, laotudes oma pindalalt üle 13 hektari suuruse endise lossipargi, mis ääristatud kogu ulatuses kiviaiaga. Mis teeb selle šampanjamaja ning selle saamisloo aga eriti põnevaks, on see, et lossi lasi ehitada ning selles elas oma viimased aastad Champagne’i piirkonna vaieldamatult kõige legendaarsem naine, piirkonna esimene äridaam Barbe-Nicole Bonsardin-Clicquot ehk Veuve Clicquot.

1843. aastal usaldas leskproua Clicquot Château de Boursault’ehitamise arhitekt Jean-Jacques Arveuf-Fransquin’le, kelle ülesandeks oli luua piisavalt väärikas koht madame’i ainsa tütre omakorda aina tütre pulmade tähistamiseks. Edukale ja küllalt upsakale peiule ei sobinud valdustes asuv niinimetatud väike loss ning seega võeti ette suuremahuline ehitus, et pulmad ikka toimuksid.

Pruutpaar ise lossi elama ei asunud. Küll aga kujunes 19. sajandi keskpaigaks Boursault küla ja selles asuv imekaunis loss piirkonna üheks populaarsemaks paigaks: Champagne’i kõrgseltskonda esindava “Reimsi kuninganna” Madame Clicquot’ ümber toimusid meeldejäävad koosviibimised ja kuulsad õhtusöögid, kus voolas hinnaline šampanja. Madame Clicquot võttis oma uhkete tseremooniatega vastu kliente toona muidugi omanimelise maineka kaubamärgi šampanjaga. Ta läks pensionile 64-aastaselt ning taandus oma Reimsis asuvast ettevõttest just sellesama kauni lossi seinte vahele ning lahkus taevastele radadele 89-aastaselt ikka samas lossis. Tema pärija müüs lossi Kanadas asuvale Berry perekonnale. See oli aasta 1927, kui Achod Fringhian ostis Château de Boursault’ kinnistu. Park muudeti mõisas šampanja tootmise varustamiseks viinamarjaistandusteks. Lossi ajalugu uurides saame teada sedagi, et lossi kasutati sõjaväehaiglana nii esimeses kui ka teises maailmasõjas, kuid õnneks ei rüüstatud seda kummagi sõja ajal. Teise maailmasõja ajal rööviti sealt küll kõik väärtuslikud gobeläänid ning pummeldati ohjeldamatult šampanjaga, kuid ühtegi elu ei kutsutatud ega lossi lammutatud. Neli põlvkonda hiljem, aastal 2015 liitus Alex Fringhian oma isaga, kes on mõisat juhtinud selleks ajaks üle 40 aasta. Alexi, tänase Château de Boursault šampanjamaja juhtiva veinimeistri, motoks on perekondlike väärtuste ülekandmine viinamarjakasvatusse ja ka šampanjatootmisse.

Château de Boursault on tänaseks üks väheseid Champagne’i piirkonna mõisaid, millel on suurte kiviaedadega piiratud ala, kust leiab üheskoos nii viinamarjaistandused, veinipressi kui ka keldrid. Šampanja tootmisel kasutatakse kõiki piirkonna peamisi viinamarju – Pinot Noir, Chardonnay ja Meunier. Kui vaadata, kuidas on majal läinud, siis heaks stiilinäiteks on nende Brut Tradition, maja visiitkaart, mis on viimati saanud järgmised auväärsed tiitlid: hõbemedal võistluselt Glass of Bubbly 2021, hõbe ka võistluselt Terre des Vins 2020. Või siis küllalt vähekasutataval saignée meetodil valmistatav roosa šampanja - Brut Rosé de Saignée, mis pälvis võistlusel Glass of Bubbly 2021 kuldmedali. Ega leiagi sellest portfellist naljalt šampanjat, mis ei oleks pälvinud mõnd kõnekat auhinda. Kindlasti on sellel majal veel teekond minna maailma kõige enam hinnatud šampanjade rivvi, kuid kui vaadata kasvõi Alex’i pühendumist, on kindel, et ühel päeval saavutab ta just need eesmärgid, mille on enesele seadnud.

Mulligalerii perenaise teele sattus Château de Boursault sõna otseses mõttes teele sattumise läbi. Lugu ise on isegi pisut filmilik. Olles šampanjasõprade grupiga sügiseses Champagne’s viis sõit järjekordsele kohtumisele ja degustatsioonile läbi Boursault küla. Ühel hetkel köitis reilisite pilku küllalt pikk vana kiviaed, mida üldiselt Champagne’ aladel erinevalt muust Prantsusmaast ei kohta. Mööda ei saanud vaadata ka suurtest uhketest raudväravatest, mille kohal ilutses mõisa nimi. Et kohtumisele jõudmine oli kellaajaline, ei olnud võimalik kohe peatust teha ning asja lähemalt uurida. Tagasiteel võttis reisiseltskond siiski aja, et buss peatada ning teha mõned fotod, mille maagilisusele aitas vaikselt madalamale laskuv päike kaunilt kaasa. Värav ise jäi sel korral suletuks. Ja mitte midagi, absoluutselt mitte midagi ei paistnud muud sellelt teelt ega ka väravate vahelt. Tagasi Eestisse jõudes otsis Mulligalerii perenaine üles mõisa kontaktid ning saatis teele tervituskirja koos samas värava taga tehtud fotodega ja mõttelõngaga, et sooviks teada enam sellest lossist ja maja loost. Ei läinud palju aega, kui tuli väga soe ja sõbralik vastus ning õige pea ka pakkumine, et võiksime proovida lossis tänapäeval valmivaid šampanjasid Eestis esindada. Olles teinud põhjaliku degustatsiooni, saigi löödud käed ja Mulligalerii ning Château de Boursault ühine teekond kõigi eestimaiste šampanjasõprade rõõmuks algaski. Olete palutud meiega seda teekonda lahkesti jagama!

parallax background
Champagne ChÂteau de Boursault

Vaata ja telli
Champagne ChÂteau de Boursaulti tooteid