Mulligalerii tootevalikusse lisandus sel kevadel väga põnev ja tõesti omanäoline šampanjamaja Champagne Salmon, mille suurel osal pudelietikettidest ilutseb kuumaõhupall, prantsuse keeles montgolfiér. Oma prantsusekeelse nime sai see lennuvahend prantslastest Montgolfier’ vendade järgi. Tasub teada, et esimene lend kuumaõhupalliga toimus Annonay linnas Prantsusmaal 4. juunil, mõnedel andmetel 5. juunil, aastal 1783.[i] Just viimati nimetatud päeval, 5. juunil, toimub Champagne Salmon šampanjade esitlus väärikas Villa Ammendes Eestimaa suvepealinnas Pärnus, mistap nii šampanjamajast kui ka kuumaõhupallidest, mis maja logoks, pisut pikemalt.

Kas teadsite, et õhupall on vanim lennuvahend, millega inimene üldse lennanud on. Õhupalli tõstejõud tekib seetõttu, et õhk palli sees on soojem kui väljas ning seega ka väiksema erikaaluga. Pallis olevat õhku kuumutatakse vastavate põletitega propaanileegi abil. Põletid ei põle seejuures kogu aeg, vaid mitmemeetrine leek suunatakse palli sisemusse aeg-ajalt vastavalt vajadusele.

Õhupalliga lendamine on tegelikult suur seiklus – mitte iial ei tea, kuhu sa täpselt maandud. Lendad sinna, kuhu tuul kannab ja seda mitte mürisedes ja õhus rappudes, vaid otsekui libisedes vaikselt läbi õhu. Õhupalli liikumine sõltub alati tuulest ja mingit võimalust vastutuult lennata ei ole. Siiski on teatavais piires võimalik liikuda soovitud suunas. Nimelt puhub tuul erinevatel kõrgustel eri suundades ja nii saab lennuvahendiga ka navigeerida.[ii] Kas pole mitte põnev? Meenutab vägagi mitmes mõttes tööd viinamarjapõldudel, korjel, virde pressimisel ja kõiges, mis sellele järgneb – mitte kunagi ei tea täpselt ega saa ammugi lõpuni suunata seda, milline tuleb korjeaasta ning sellest johtuvad veinid, nende kvaliteet ja säilivuspotentsiaal.

Kui rääkida aga kuumaõhupalli prantsusekeelest nimest, siis nagu öeldud, on see pärit leiutajatest vendadelt Montgolfiér’delt, kel läks korda lennutada taevasse esimene õhupall inimesega pardal, esimeseks lenduriks noorem vend Ètienne. 1783. aasta detsembris tõstis Prantsumaa kuningas Loius XVI vendade isa Pierre’i aadliseisusesse, millega kaasnes päritav liitel de Montgolfier.[iii]

Vennad sündisid Annonays Prantsusmaal paberivabrikantide 16-lapselises peres, nende vanemad olid Pierre Montgolfiér ja Anne Duret. Jospehil, pere 12. lapsel, oli tüüpiline leiutajaloomus, ta oli isemõtleja ja fantaseerija, äri- ja eraelus puhta ebapraktiline. Étienne oli märksa tasasema, samas ärimehelikuma loomuga. 15. lapsena oli ta tülinaks vanematele õdedele-vendadele ja saadeti Pariisi arhitektiks õppima. Koju naasnuna rakendas ta oma ande pereäri tehnilisse uuendamisse; paberi valmistamine oli 18. sajandil kõrgtehnoloogiline tegevusala. Masinate ehitamise mõte tuli kahest  vennast pähe Josephil. Ta olevat juba 1777. aastal vaadelnud tule kohal kuivavat pesu, millest moodustusid täitunud õhu survel ülespoole kerkivad kotikesed. Esimesed katsetused tegi Joseph 1782. aastal. Mõned aastad hiljem, olles lõket vaadeldes mõtisklenud päevakajaliste sündmuste üle, taipas ta, et suitsus sisaldub eriline kergekaaluline gaas, mis tõstaks maast üles ka inimest kandva seadeldise. Mõtiskluste tulemusena hakkas Joseph ehitama karbikujulist üliõhukesest puidust kaadervärki, küljed ja ülaosa kaetud kergekaalulise taftriidega.[iv]

Peale esimesi katsetusi ja teatavat õnnestumist, samuti nõudeõiguse seadmiseks leiutisele, otsustasid vennad esitleda õhupalli ka avalikkusele. Nad ehitasid kotiriidest kerakujulise õhupalli, mis oli seest vooderdatud kolme õhukese paberikihiga. Ümbris võis sisaldada ligemale 790 m3 õhku ja kaalus 225 kg. See oli meisterdatud neljast eraldi tükist (kuppel ja kolm külgmist riba) ning seda hoidis koos 1800 trukki. Ümbrise välispind oli kaetud tugevdava nööridest võrguga.

Palli esimese avaliku esitluse käigus lennutasid vennad seda 1783. aastal Annonays rühma kõrgemate aukandjate ees. Pall lendas 2 kilomeetri kaugusele ja lend kestis 10 minutit. Sõnumid edust jõudsid kiiresti ka Pariisi ning juba asutigi järgmiste katsetuste juurde.[v]

Mõningast muret valmistas leiutajatele mõju, mida lend kõrgemale õhku võiks elusolenditele avaldada. Kuningas, kes oli kummaõhupallidest huvitatud, pakkus välja lennutada õhku kaks kurjategijat, leiutajad aga otsustasid lennutada esimesena õhku lamba, pardi ja kuke. Lambast arvati, et ta on sobivalt lähedane inimese füsioloogaiale, pardi kohta aga, et kõrgustesse tõstmine ei tee talle viga, kukk lisati täiendava kontrolli eesmägil, kuna tegemist on linnuga, kes ei lenda suures kõrguses. Kõnealune demonstratsioon viidi läbi Versailles’ lossi juurde kogunenud rahvamurru silme all. Pealtvaatajate hulgas olid ka kuningas Louis XVI ja kuninganna Marie Antoinette. Pall oli lennus umbes kaheksa minutit, läbis 3 kilomeetrit ja tõusis umbes 460 meetri kõrgusele. Sõiduk maandus seejuures lennu lõppedes vigastamatult.[vi]

Saanud edust innustust hakati valmistama ette inimese lennutamist kuumaõhupalli pardal. Kõige tõenäolisemalt leidis see aset 15. oktoobril 1783 ja pardal vendadest Jacques-Ètienne.  1784. aasta juunis sai ooperilauljatar Èlisabeth Thible’st esimene naissoost õhusõitja.[vii]

Aga nüüd perekond Salmoni juurde, kes sedasama kuumaõhupalli ehk montgolfiér’i oma pereettevõtte ja šampanjamaja logona kasutavad.

Champagne Salmon puhul on tegemist väiketootjaga Chaumuzy külakesest Champagne maakonnas, šampanjapealinnana tuntud Epernay ja piirkonna keskuse Reimsi vahel, mida tuntakse ennekõike kui kolmest klassikalisest šampanjaviinamarjast – Pinot Noir, Chardonnay ja Meunier – vaieldamatult viimati nimetatu ehk punase kesta ja valge viljalihaga Meunier (inglise keeles Miller ehk veskimees; nimetus tuleneb viinamarja lehe justkui kergelt tolmusest välimuseest, eeskätt selle alumisel poolel) marja eksperdiks. Aga mitte ainult! Champagne Salmon kuulub ka väga eksklusiivsesse viinamarjakasvatajate ja šampanjatootjate klubisse Le Club Trésors de Champagne (inglise keeles the Special Club), mis ühendab 28’t autentset viinamarjakasvatajat-šampanjatootjat (üldtunnustatud termin selliste tootjate kohta on inglise keeles grower), kelle kuulumine klubisse otsustatakse teiste liikmete poolt uue tulija toodete vastavuse kontrollimisel mitmel järjestikulisel aastal ja üksnes laitmatule kvaliteedile vastamisel. Champagne Salmon sai klubi liikmeks eeskätt tänu nende väga kvaliteetsetele aastakäigušampanjadele ja seda just Meunier marjast, mida on läbi aegade peetud justkui teise- et mitte ölelda kolmandajärguliseks marjaks, millel väga suurt säilitamispotentsiaali ei olevat. Jah, selle marja come-back on šampanjatootjate hulgas, eriti grower’ite ja segamise ehk blending’u meistrite puhul, selgelt tunda, aga mitte kõik selle puuviljase ja šampanjade maitsebuketile eeskätt ümarust ja marjasust pakkuva viinamarja kasvatajad ja sellest ka vahuveini tootjad ei ole saavutanud nii silmapaistvaid ja püsivaid (mis on samuti väga oluline) tulemusi, kui Champagne Salmon.

Mis teeb aga selle maja ja selle tooted nii eriliseks? Ennekõike perekonna enda eriline lugu ja kirg kõige vastu, mida nad teevad. Mitte lihtsalt niisama ei ole Salmoni perekonna šampanjamaja logoks kuumaõhupall, nõudlik ja häid teadmisi-oskusi sellega ümberkäimiseks nõudev lennuvahend. See sümboliseerib Salmon’i perekonna ja selle ettevõtmiste ajalugu, mida on tänaseks kirjutanud juba kolm põlvkonda šampanjameistreid. Kuumaõhupalliga Champagne’i maakonna kohal lendamine, nagu Salmoni perekonnale meeldib, seob neid nende endi sõnul selle piirkonna terroir’ga ning nende kirg õhupallireiside vastu, ka nendega võistlemise vastu, on sama suur kui kirg, mida nad näitavad üles neile kuuluvatel viinapuupõldudel töötades ja neile nii ainuomast rõõmuküllast ja ka väga häid gastronoomilisi võimalusi toidu ja joogi sobitamisel pakkuvat šampanjat valmistades.

Aga miks siis ikkagi kuumaõhupall ja millest see suur kirg? Tuleb välja, et kord külastanud perekond Salmon’e kaks meest, üks neist, Philippe, kandnud sama perekonanime. Ta olnud ametilt lendur, vaikne ja reserveeritud mees. Ühel päeval tulnud ta külla koos sõbraga, hoopis teisest puust mehega, samuti piloodiga, kuumaõhupalli piloodiga, kena jutupaunikuga, kui nii võib öelda. Mees olevat vaadanud enda ümber ja sõnanud, et Salmon’i valdustes on piisavalt ruumi, et võtta vastu külalisi, kes ei tea sellest imeilusast piirkonnast eriti midagi ning pakkunud, et võib tuua endaga kaasas teisigi huvilisi kui maja pakub neile aperitiivid ja peavarju, vastutasuks saavad pere ja sõbrad lende kuumaõhupalliga. Maja tänase veinimeistri Alexandre Salmoni isa olevat öelnud jah ning 1993. aasta lihavõttepühade ajal külastas maja juba 30 kuumaõhupalli pilooti, üks neist prantsuse meister (siiani kannab see mees kuumaõhtupalli sõprade ringis hüüdnime Legend). Alexandre’i isa armus kuumaõhupallidesse ning märtsis 1994 sai ka temast piloot. Ise võrdlevad Salmonid seda kirge jahikire või golfiga, mis haarab ning lahti ei lase. Alexandre ise omab õigust juhtida kuumaõhupalle septembrist 2004. Nii võivad isa-poega jagada ühist kirge nii šampanjade valmistamise kui ka kuumaõhupalliga lendamise vastu. Ja sellest kirest on sündinud ka ettevõtte uus logo, muidugi kuumaõhupall, ainulaadne Champagne’i piirkonnas, mis võeti kasutusele aastal 2015. Tasub teada, et isa-poega on olnud kuumaõhupalliga Eestile kõige lähemal aastal 2016, Soomes, kus nad teinud kaks nädalat toredaid lende. Mine tea, mis tulevik toob, ütlevad nad ise teades, et Eestis on vähemalt üks tõsiseltvõetav ja rahvusvaheliseltki tuntud kuumaõhupalli fanaatik. Enam aga on fänne Salmoni perel šampanjasõprade seas ja see on juba väga selge argument.

Milliste šampanjadega 5. juunil Villa Ammendes külalisi kostitatakse? Mulligalerii perenaise ja sommeljee Kristel Voltenbergi ning kahe väga andeka ja üdini loomingulise peakoka Herkki Ruubeli (Villa Ammende) ja Alla Oeselg’i (Veinirestoran Dominic), kes sellel õhtul vastutavad üheskoos toidu ja joogi parima sobivuse eest, valik sai selline:

Sélection Montgolfiére Brut – koostises50% Meunier, 25% Pinor Noir ja 25% Chardonnay marju ehk kolme klassikalise šampanja viinamarja segu, maja visiitkaart ja kõige tuntum cuvée. Aroomis ja maitses tunda õuna, pirni, visrikut, mustsõstart, killuke musta pipart ja kerget köömenit. Aereermisel avalduvad lisaks ploomi, pomelo, suhkrustatud aprikoosi, ingveri ja rohelise tee noodid. Hea mineraalsus ja elav iseloom. Šampanja, milles põimuvad värskus ja erinevad maitseküllased viljad. Seda imetoredat šampanjat, mis valitud ka selle aasta (2021) Mulligalerii kundede pulmašampanjaks, pakutakse külalistele tutvumisõhtul Villa Ammendes nii tavapudelist kui ka magnumist, mis lisab veelgi ümaramaid ja mitmekihilisemaid maitsenüansse!

Sélection Montgolfiére 100% Meunier Brut – nagu nimigi ütleb, 100% Meunier viinamarjadest valmistatud šampanja. Aroomis ja maitses tunda punapõskseid õunu, mandleid, eksootilisi tsitruseid ja puuvilja nagu apelsin, kumkvaat, virsik, ananass ja passion ehk kirevili. Aereermisel avalduvad mesised ja karamellised noodid, kollased puuviljad, mis segunevad kandva mineraalsusega.

Sélection Montgolfiére Rosé 100% Meunier Brut – täiesti ainulaadne 100% Meunier viinamarjast valmistatud rosé šampanja. Aroomis ja maitses tunda maasikaid, vaarikaid, punaseis sõstraid, sidrunit ja kergelt koriandrit, mis põimitud värskete rooside ja kannikeste aroomiga. Aereermisel avalduvad roosa greibi, õuna, pirni, klementiinide ja apelsinimarmelaadi noodid. Kõik see kordub ka huvitavas mitemekihilises maitses. Lapsepõlvest meenuvad seda šampanjat maitstes martsipanikujukesed, mida sai salaja limpsitud ja tagaküljelt veidi maiustamise eesmärgil ka uuristatud (sest need olid pigem kapis klaasi taga iluks, kui maiustamiseks, mäletavad küllap kõik tänased 40-50ne aastased kunagised lapsed). Saranse maitse annavad täna ehk martsipanisisuga šokolaadikommid.

Cuvée A. Salmon (A.S.) Brut – 50% Pinot Noir ja 50% Chardonnay ehk kahe niinimetatud olulisima, ka kandvaima, šampanjaviinamarja segu. Rikkaliku aroomi- ja maitsebuketiga šampanja. Esimene aisting lubab aimata ühtaegu nii lillelisi kui ka puiduseid noote. Avanedes lisanduvad võised, mandlised ja pähklised müansid. Tunda on kerget trühvli puudutust. Paneb mõtlema ka rosinatega leivasupist, aga ka kergelt pannil pruunistatud võist, mis pudrusilmaks mõeldud. Kindlasti šampanja, mis sobib juba keerukamate roogade ja ka erinevate huvitavate dessertidega, ka erinevate vähe pikemat laagerdust saanud juustudega.

Kõigi nimetatud šampanjade puhul on oluline pidada silmas nii tootja kui ka Mulligalerii perenaise ühist soovitust – serveerida neid šampanjasid mitte liiga maha jahutatuna, pigem 9-11 kraadi juures (tavapärase 5-6 kraadi asemel), viimast loetelus isegi 12-14 kraadi juures, ning anda neile ka pisut aega avaneda. Meunier mari on oma olemuselt šampanja viinamarjadest kõige puuviljasem ja ümaram, selle aroomi- ja maitsenüansid avanevad mõnusas rahulikus tempos ja kõiki meeli järjest haarata soovides. Sestap on kirjelduste juures ära toodud nii esmased- kui ka aereermisel ehk õhu suuremal juurdepääsul šampanjades avanevad noodid. Ja uskuge, avastamislusti jagub lisaks neile kirjeldustele küllaga, sest iga inimese tunnetus on teatud mõttes ainuomane ja erinev. Millised on 5. juuni Villa Ammande ja Champagne SALMON esitluse külaliste mõtted ja tunded degustatsiooni järgselt, sellest juba mõnes järgmises loos!

Santé! Ja ikka parimaid elamusi!

[i] Kuumaõhupall. Vikipeedia. Arvutivõrgus: https://et.wikipedia.org/wiki/Kuuma%C3%B5hupall (21.04.2021)

[ii] Lendad sinna, kuhu tuul kannab. Kingitus.ee. Arvutivõrgus: https://kingitus.ee/kingitus/lendamine-ohupall-miljonivaade/ (22.04.2021)

[iii] Vennad Montgolfier’d. Vikipeedia. Arvutivõrgus: https://et.wikipedia.org/wiki/Vennad_Montgolfier%27d (22.04.2021)

[iv] Samas.

[v] Samas.

[vi] Samas.

[vii] Samas.