Carbon on Carbon – intervjuu ehtekunistnik Karin Parrasega

10. juunil esitlevad Mulligalerii, CARBON šampanjade maaletooja ja gemmolooga-ehtekunstnik Karin Parras, juuvelibrändi by kariné looja ja ehteseeria „Carbon on Carbon“ autor, koos oma väga eksklusiivseid tooteid. Nii kohtuvad ühel imelisel õhtul Tallinna vanalinna hotelli Telegraaf restoranis Tchaikovsky vahuveinide kuningaks peetud šampanjad ja hinnatud juveelid. Seda ühise nimetaja Carbon on Carbon all. Mida tähendab sõna „carbon“ loos, mis 10. juunil publiku ees lahti rullub ja mida tähendab see Karin Parrasele, samanimelise ehtesarja loojale, sellest see lugu pisut pikemalt räägibki. Küsitles Mulliglaerii perenaine Kristel Voltenberg.

***

Carbon, ladina keeles Carbonium, vanakreeka sõnast ’adamas’ ehk ’purunematu’, eesti keeles süsinik on metalliline keemiline element, millel on mitmeid allotroopseid vorme. Tavatingimustes on neist tuntuimad grafiit, tahm ja teemant. Viimane on omakorda kõige kõvem looduslik materjal. Selle, et teemant koosneb süsinikust, tõestas 1772. aastal katsete abil prantsuse keemik Antoine Lavoisier.[i]

Maailma suurimad teemandikaevandused asuvad Botswanas ja Venemaal. Põhilised lihvimis- ja müügikeskused on aga Antwerpern, New York, Tel Aviv ja Amsterdam. Teemandi lihvimisel saadakse maailma hinnalisim vääriskivi – briljant.

Kui pisut ajaloos veel tagasi vaadata, siis arvatakse, et esimesena hakati teemante väärtustama ja kaevandama Indias, kus neid on tuntud vähemalt viimased 3000, tõenäoliselt isegi 6000 aastat. Muistses Indias oli teemantidel religioosne väärtus. Samuti kasutati teemante eelajaloolisel ajal graveerimisvahendina.[ii] Lihvitud teemantide kasutamine ehtekivimina ei ole leidudega tõendatud, aga kui neid poleks ehetena kasutatud, jääks arusaamatuks, miks peeti teemanti juba antiikajal kõige väärtuslikumaks kalliskiviks.[iii] Tänapäeval tuntakse lihvitud teemante just eelkõige ehetes ja ehetena.

Karin, sina kui diplomeeritud gemmoloog ja ehtekunstnik, milline on sinu lugu teemantidega? Kuidas see kõik sinu jaoks alguse sai?

Vääriskivide maailm võlus mind tegelikult juba keskkoolis. Ma lihtsal tundsin, et kogu see ilu, mida kanname oma kaelas, randmetel, sõrmes või ka kõrvas, on midagi, mis mind väga kõnetab. Ei olnud ega ole tänaseni minu jaoks väheoluline, et naturaalsed vääriskivid, millest räägime, on tekkinud maapõues kuni sadu milloneid aastaid tagasi ja meil on neid täna, ka sada miljonit aastat hiljem, võimalik imetleda ja eheteks vormida, hoida endale nii lähedal, kinkida ja pärandada veel lastelastelegi. Kas pole mitte müstiline?

Vene ajal vedas mul väga selles mõttes, et minu pinginaabri isa oli geoloog. Just tema tassis mulle raamatuid kivimitest ja mineraalidest. Õnneks on Venemaa lai ja rikas ning selle põues leidub väga kirev valik kivimeid. Lihtsat paekivist värviliste teemantiteni. Raamatustest oli, mida lugeda!

Iseseisva Eesti ja mu enda isesesiva elu alguses lõpetasin EBS’i, sain ärijuhtimise diplomi ja mõtlesin, et millist äri ma siis juhtima hakkan. Ei mõelnud kohe oma vääriskividele, aga sain siiski õige pea aru, et tegelikult ei ole need mu mõtetest kusagile kadunud. Otsisin üles kaks kooli maailmas, üks Californias, teine Londonis, mis annavad rahvusvaheliselt tunnustatud õpet väärisikivide alal. Californiasse ma aastal 1997 ei lennanud, küll aga võtsin ette teekonna Londonisse ja sain kolme aastaga oma gemmoloogi kutset tõendava ja ravusvaheliselt igas laboratooriumis tunnustatud diplomi. Aasta oli 2001. Olin loomulikult väga uhke. Aga pean ausalt ütlema, et need olid ka kolm väga keerulist aastat. Väga spetsiifilised teemad, väga spetsiifiline õpe, kohati laustuupimine osades asjades. Aga igal juhul olin ma väga õnnelik ja sattusin aktiivse eetsi tüdrukuna üsna kohe ka Antwerpeni turule, võib öelda vääriskivide maailma keskpunkti. Tagasiteed sealt ma otsinud ei ole.

On selles maailmas sinu jaoks või ka üldisemalt veel ka üllatusi?

Vääriskivide osas on üllatusi ja üllatajaid vähe – nendega on tänaseks nii palju tööd tehtud. Minu praktika Antwerpeni teemantibörsil ja hilisemad kogemused erinevate kividiileritega olid samas täis üllatusi. Kooli lõpetades oli mul teooria selge, aga praktika, päris elu, tuli alles Antwerpenis. Minu perekonnas ei olnud kunagi keegi selliste teemadega tegelnud, ka lähikonnas mitte. Eestiksi sellisel tasemel mitte. Olin professionaalses mõttes esialgu carte blance. Aga teadmised olid koolist pagasiks kaasas ja nii ma seal uued huvitavad kolm aastat praktikat tegin. Võin öelda, et see aeg oli mu elu parim õppetund, best lesson learned, igas mõttes.

Minuga tuli kord kaasa ka Pealtnägija võttegrupp, kes tegi esimese saate teemandibörsilt ja eesti naisest selles maailmas. Sellest külastusest valminud videoklipp tõi mulle kindlasti teatavat tuntust ja usaldusväärsust ka Eestis.

Eestis tagasi, hakkasin jõudumööda tegema erinevaid tutvustusi ja üritusi, millel avasin siinsele publikule teemantite imelist maailma. Meenub üks Hansapanga VIP kliendiüritus, millel mul oli kaasas kivi, mille maksumus oli tol ajal võrreldav šikimate majadega Eestis. Alustasingi oma tutvustust küsimusega, et kas keegi teist on varem maja peos hoidnud? Keegi loomulikult ei olnud, küll aga käis külaliste hulgas ringi 16-karaadine (ct, karaat, teemandi kaal, 1 ct = 0,2 g, autori kommentaar) vääriskivi, mis oli väärt 16 miljonit eesti krooni. See konkreetne teemant oli enam-vähem sama suur nagu oli tollal 1-kroonine münt.

Milline on olnud maailma kõige kallim, kõige väärtuslikum briljant läbi ajaloo? Millised on olnud viimatised hinnaüllatused?

Esimeseks näiteks, mis meenub, on muidugi sinine Hope teemant ehk Lootuse teemant, erakordse surusega 45,52 karaati, mille sügavsisine värvus tuleb suurest boori sisaldusest. Selle Indias leitud vääriskivi omandiandmed ulatuvad nelja sajandi pikkusesse ajalukku, täna on see kivi museaal Washingotonis. Kui vaadata tänase päeva üllatavamaid hindasid, siis kindlasti tuleb vaadata hiljutiste Christis’e oksjonite poole, millel näiteks hiljuti 23ct roosa teemant müüdi hinnaga ca 29 miljonit US dollarit. Kui võtame selle tehte lahti, siis 1ct = 0,2gr, seega tegemist sai olla ca 2,5 grammi kaaluva kiviga, mille väärtuseks 29 miljonit … Seda juhtub vaid teemantitega!

Minu kõige ägedamad kivid jäävad Antwerpeni aega. Seal sain hoida käes rohelisi teemante, need on tõeliselt eksklusiivsed ja ülimalt kallid. Ja ka väga haruldased; neid on maailmas vaid kusagil 1% teemantitest. Sama on lugu tegelikult ka punaste teemantitega. Ja just selliseid rariteete Antwerpenis nägin ja sain ka käes hoida. Ja ega ei ole nii, et selline asi juhtub teemandibörsil iga päev. Peab ka õnne olema, et olla õigel ajal õiges kohas. Kõige kallim kivi, mida olen ise käes hoidnud, oli 24ct roosa pear chape teemant, mis läks tehingusse 35 miljoni euroga. Seda Genfis.

Milline on olnud kõige hinnalisem kivi, mille oled vorminud oma loomingus ehteks?

Kallid ja kollektisonääridele põnevad värvid on ka helesinine ja roosa. Minu enda tehtud ehetest ongi kõige kallim just üks roosa teemantiga tehtud sõrmus – kivi 2,5ct, intensiivne roosa teemant (Intense Pink Diamond). Selle ehteväärtuseks kujunes ca 350 000 eurot. Ei ole just kõige odavam ehe, aga alati peab meeles pidama, et lisaks hinnale räägime vääriskivide puhul alati ka investeeringust. Nii vaadates selline mõistliku suurusega investeering. 

Millest tekkis sinu mõte kasutada oma uues ehtekollektsioonis lihvitud teemantite ehk briljantide kõrval ka süsinikku selle teises vormis ja olekus?

Kuna ehtemaailm ja vääriskivide maailm on nii vanad, siis üllatada seal on võimalik minu arvates tänapäeval vaid viies kokku klassika ehk kivid ja innovatiivsed materjalid. Ideid materjalidest ja uutest tehnoloogiatest ammutan seejuures ennekõike kellatööstusest. Need kaks valdkonda on tegelikult alati käinud käsikäes. Ja sellest õpin ja inspireerun ka mina.

Kui rääkida konkreetselt Carbon on Carbon sarjast, milles kasutan erinevaid süsinikmaterjale, siis see on parim näide klassika ja modernse lähenemise kooskõlast. Minu esimene Carbon ehe sai tehtud tegelikult juba aastal 2014. Turu jaoks oli see midagi täiesti värsket ja enneolematut. Katsetasin ka titaaniga. Paraku sain aru, et selliste ehete valmistamine on väga ja väga keeruline. Nii tekkis vahepeal väike paus ja tegelesin peamiselt kullaga. Aga õnneks olen mulle väga huvi pakkunud teemade juures tagasi. Mul on tänaseks väga hea tootja ja partner, kes tavapärases elus valmistavad eksklusiivsetele autodele keresid ja detaile, just nende juures valmivad ka minu kavandite järgi ehted. Nad ise muigavad, et minu ehted on kõige pisemad detailid, mida nad on oma masinates kunagi välja lihvinud. Aga tundub, et see pakub neile samasugust pinget nagu mulle endale.

Kui täna räägime carbonist kui tumehallist värvist, siis tulemas on lisaks erinevad toonid ja ka kahevärviline sari. Loodan, et saan meie publikut üllatada juba õige pea. Innovatsioon on seejuures märksõnaks ja kindlasti iga äri edu pant.

Ka sinu poolt maaletoodav šampanjabränd Carbon on ju samamoodi innovatsioon šampanjamaailmas ja minu arvates käivad meie teemad vägagi kokku. Kõik see toob elevust, uut publikut, uut kirge. By kariné bränd saab selle aasta novembris 20ne aastaseks. Loodame, et saame sügisel oma sünnipäeva korralikult ka tähistada. Ja see on ju alles algus!

***

Kõik eksklusiivsete šampanjade ja väärikate ehete austajad on oodatud 10. juunil kl 19:00 restorani Tchaikovsky Tallinna vanalinnas, et veeta üks elegantne õhtu parima šampanja ja eksklussivsete ehete seltsis. Muide, sel õhtul peidab üks väike kivike end igas tervitusšampanja pokaalis, ühes klaasis aga päris ehtne briljant. Õhtu lõpuks selgub ka õnnelik vääriskivi omanik, kes lahkub ürituselt nii kivi kui ka selle ehtusust tõendava sertifikaadiga. Mis sellest kivist edasi saab, on juba uute imeliste lugude teema ja ehk ka mõne ajaloolise sündmuse algus.

Carbon šampanjade kohta, mis 10. juunil koos juveelidega üles asutvad, loe aga juba järgmises loos.

[i] Teemant. Vikipeedia. Arvutivõrgus: https://et.wikipedia.org/wiki/Teemant (23.05.2021)

[ii] Samas.

[iii] Samas.