CHAMPAGNE DRAPPIER
Champagne Drappier on Kirde-Prantsusmaal paikneva Champagne piirkonna kaguosas Cote des Bar’is (Urville'i külas Aube’s) asuv viinamarjakasvataja ja šampanjatootja (Négociant Manipulant, NM) aastast 1808, kelle toodang alates maikuust 2018 esindatud täisvalikus ka Eestis.
Paljude grande marque snoobide arvates ei peaks Aube üldse šampanja apellatsiooni alla kuuluma. Ometi peetakse Champagne Drappier’i üheks parimaks butiik-šampanjatootjaks maailmas. Drappier’i prestiiž-cuvee’d Grande Sendrée’d, mis on mitte ainult puhas Aube cuvée, vaid ka ühe-aia cuvée, on aastast 1975 peetud omakorda üheks parimaks Aube’ šampanjaks.
Šampanjamaja visiitkaarti Carte d’Or’i (tõlkes: kuldne kaart), mille sünniaastaks 1952, on pärjatud mitmete rahvusvaheliste auhindadega, nt: Decanter World Wine Awards, 2016: pronks, International Wine Challenge, 2016: hõbe, Decanter World Wine Awards, 2014: hõbe, International Wine Challenge, 2014: kuld, International Wine Challenge, 2012: kuld.
Vaieldamatult on tegemist väärika šampanjamajaga, veidi peidetud pärliga. Seda suurem heameel on sellist maja esitleda nõudlikele šampanjasõpradele Eestis.
MAJA LUGU
Champagne Drappier’i puhul on tegemist ajaloolise pereettevõttega, erinevalt paljudest teistest, mis on kas pärija puudumisel või muul põhjusel rännanud väljapoole suguvõsa või müüdud ärilistel kaalutlustel suurtele ettevõtetele. Suguvõsa ajalugu ulatub aastasse 1604, mil sündis Remy Drappier, kellest sai Reimsi piirkonnas tuntud riidekaupmees. Tema lapselaps Nicolas oli aga tuntud Louis XIV piirkonnaprokurörina. 1803. aastal kolis perekond Urville. Samal aastal tehti seal algust ka viinamarjakasvatusega. Algselt müüdi viinamarju teistele majadele. Oma šampanjamaja sündis aastal 1808. Nimetatud aastast on maja olnud järjepanu sama pere omanduses ja juhtida.
Kuigi esimesed viinamarjad Urville’s, kus Drappieri viinapuuaiad ja peamised keldrid asuvad, istutasid piirkonda 2000 aastat tagasi roomlased, oli see tänase tegevjuhi Michel Drappieri emapoolne vanaisa Georges Collot, kes 1930.-datel peale Phylloxera toonast hävitustööd tutvustas piirkonnas Pinot Noir’ marja, millest tänaseks on saanud maja tunnusmari (varem kasvatati piirkonnas peamiselt Gamay’d, mis täna tuntud peamiselt Beujolais’ piirkonnas). Just Pinot Noir’st, mis laiub tänaseks piirkonna 2/3-l viinapuuaedades ning moodustab Drappier’i enese marjadest 70%, oskab pikkade traditsioonide ja ajalooga maja võluda oma jumalikke, samas selge karakteriga, jooke.
Lisaks ligi 60-le hektarile oma viinapuupõldudele oma kodukülas Urville’s renditakse umbes samapalju põlde ning ostetakse marju veel 40-lt hektarilt Aube’s, mis teeb neist piirkonna suurima ja tuntuima tootja. Lisaks Pinot Noir’le kasvatatakse ka Chardonnay’d ning Meunieri, aga ka vanu sorte - Petit Meslier, Blanc Vrai (Pinot Blanc), haruldane Arbane ning Pinot Gris. Just vanade viinamarjasortide kasvatamine ja ka kasutamine erinevates cuvee’des on üks, mis eritab seda maja paljudest teistest.
Kindel roll Drappier’i šampanjade headuses on tingitud keldritest, milles Drappier oma veine hoiab – tegemist on ühtede vanimatega Euroopas ning ainsatega, mida ei purustatud kahes maailmasõjas ega ka 1950. aastatel piirkonnas lahvatanud tulekahjudes. Lisaks vanadele keldritele kodukülas Urville’is on Drappieril keldrid ka Reimsis, millistes laagerduvad häirimatult aastakäigušampanjad.
Drappier’i veinidele lisatav väävlikogus on üliväike või puudub üldse (sans soufre). Ka dosage ehk suhkru lisamine on nii vähene kui võimalik (kuni zero dosage’ni). Kui brut kategooria šampanjade puhul on reeglite kohaselt lubatud kuni 12 g suhkrut liitri kohta, siis Drappieril on see üksnes kuni 6, maksimaalselt 7 g/L ehk poole vähem. 2008. aastal tuldi välja šampanjade täiesti uue prototüübiga, kui nii võib öelda, - Pinot Noir Sans Soufre - kuhu polnudki väävlit lisatud. Samas muutis see kogu stiili oksüdatiivsemaks ja veini eluea ehk tarbimisakna lühemaks. Mis ei tähenda, et majas ei valmiks veinid, mille säilivusaega võib mõõta aastakümnetes.
Maja iseloomustavad ka jätkusuutlikule ja võimalikult rohelisele veiniviljelusele ja –tootmisele suunatud tegevused – 1/3 osas kasutatakse biodünaamilist tootmist, ülejäänud osas ollakse sinna teel. Suur osa tootmises vajaminevast energiast (kuni 75%) toodetakse päikesepaneelide abil. Šampanjapudelite puhul peetakse oluliseks klaasimaterjali taaskasutust. 2017. aasta algul esitletud uue tumepruuni pudeli (eelneva tumerohelise asemel) valmimisele, mis tõrjub tänu erilisele koostisele ja värvile tagasi kuni 99% ultraviolettkiirgusest, ning on senisest peenema kaelaga, vältimaks maksimaalselt oksüdeerumist, eelnes mitu aastat tõsist tööd, et tagada soovitud kvaliteet. Pudeli valmistamiseks kasutatakse seejuures 87% taaskasutatavat klaasi, samuti toodetakse kõik marketingiotstarbelised materjalid taaskasutatavast paberist. Maja tegevjuht Michel Drappier pälvis samal 2017. aastal ka aasta rohelise inimese (Green Personality of the Year) tiitli.
Tänased veinimeistrid on Michel Drappier (ühtlasi tegevjuht) ning Yannick Desmarest.
Mainimist väärib seegi, et Drappier oli Charles de Gaulle’i lemmikšampanja. Kunagise presidendi auks on nimetatud ka üks maja šampanjadest - Cuvee Charles de Gaulle. Tuntumate selle maja šampanja austajatena võib ära märkida veel Jean Paul Belmondo, Mihhail Gorbatšovi ning Venus Villamsi.
Champagne Drappier tootevalikus on hetkel 11 üksnes esimesest pressist valmistatud šampanjat (cuvee) - nii aastakäiguta (non-vintage) kui ka aastakäigušampanjad (vintage). Aastane kogutoodang ulatub 1,6 miljoni pudelini. Lisaks šampanjadele toodetakse vähesel määral ka muid alkohoolseid jooke: nn vaikseid veine ja eeskätt digestiividena tuntud Marc de Champagne’i ning Ratafia de Champagne, mis samuti ChampChamber OÜ tootevalikus esindatud.