CHAMPAGNE DIEBOLT-VALLOIS
Diebolt-Vallois šampanjamaja asub maalilise Champagne maakonna Côte des Blancs’i piirkonnas, Cramant’ külas, mille kriidine pinnas on ideaalseks kasvulavaks eeskätt Chardonnay viinapuudele. See on tõesti üks parimaid terroir’re piirkonnas ja tõeline blanc de blancs šampanjade kuningriik.
Diebolt-Vallois šampanjad on kahe ühinenud perekonna – Diebolt ja Vallois – ühine looming. Jacques Diebolt ja Nadia Vallois kaks järeltulijat, Arnaud ja Isabelle, löövad täna aktiivselt kaasa perekonnale kuuluva šampanjamaja juhtimises ja oma vanemate imeliselt alanud teekonna sillutamises tulevikku.
Diebolt perekond on elanud Cramant’ külas alates 19. sajandist, Vallois’d on kasvatanud viinapuid Cuis külas aga juba alates 15. sajandist. Kuigi Jacques Diebolt alustas tööd viinapuuaedades juba oma vanaisa käe all, ei alustatud neis põhjalikke muudatusi enne 1978. aastat, mil maavaldus sai endale laienduse ja ehitati keldrid, misjärel alustati tegutsemist tänaseks tuntud šampanjamajana.
Diebolt-Vallois viinapuuaiad laiuvad kokku 12-l hektaril, millest suur osa asuvad omakorda juba nimetatud Cramant ja Cuis külades, mis klassifitseeruvad vastavalt Grand Cru ja Premiére Cru küladeks. Teised põllulapid asuvad Chouilly’s (samuti Grand Cru küla) ja Epernay mägistel nõlvadel (Les Toulettes ja Les Hautes Justises). Kõik need põllud kannavad eranditult vaid valgeid Chardonnay marju, šampanjaviinamarjade kuningannat, millest valmivad blanc de blancs šampanjad ehk valged šampanjad üksnes valgetest viinamarjadest. Majal on ka mõned viinapuuaiad Montange de Reims ja Côte des Bar piirkondades, kus kasvatatakse punaseid Pinot Noir ja Meunier viinamarju.
Tasub teada sedagi, et Cramant on esimene 100% Grand Cru küla, mis võtab teid vastu, kui sisenete Côte des Blancs piirkonda teel šampanjapealinna Epernay’sse. Diebolt-Vallois viinapuuaiad asuvad põhiliselt Cramant’ lõunaosas, Avize’i külla viival teel. Maapind koosneb seal õhukesest mullakihist, mis asub kriidisel pinnal. Kagusuunas vaatavad kallakud sobivad Chardonnay viinapuudele eriti hästi ning annavad šampanjadele samaaegselt mineraalse, puuviljase, samas võimsa ja rikkaliku tekstuuri.
Cuis küla asub kohe kauni Cramant’ küla kõrval. Sõltuvalt sellest, kus viinapuude põllud täpsemalt asuvad, saavad veinid oma maitsenüansid kriidistelt nõlvadelt, mis vaatavad kas loodesse või otse lõunasse. Need marjad toovad šampanjadesse mineraalsuse ja rikkaliku hea happe, mida loomulikult lastakse laagerdudes sulnilt pehmeneda. Epernay nõlvade viinapuud annavad veinidele aga tasakaalu, ümaruse ja täidluse, nende üldise meeldivuse.
Kõigi viinapuuaedade eest hoolitsetakse traditsioonilisel meetodil, see tähendab, et sekkutakse minimaalselt. Põllud lastakse järk-järgult rohtu kasvada, erineval ajal õitsevad kultuurid meelitavad loomulikul moel tolmeldajaid ning hoolitsevad viinapuuaedade loomuliku loodusliku keskkonna eest. Viinamarjad korjatakse põldudelt Champagne piirkonna reeglite kohaselt ainult käsitsi. Tasub teada, et selles majas käärivad iga põllu marjad veiniks eraldi. Saak pressitakse traditsiooniliselt vertikaalse pressiga või pneumaatiliselt. Ainult “cuvée”, st esimene press, hoitakse blanc de blancs šampanjade jaoks. Sõltuvalt šampanjast toimub fermentatsioon ehk käärimine termostaadiga kontrollitud vaatides või puidust vaatides või mõlemas. Kõik veinid, välja arvatud Fleur de Passion, läbivad malolaktilise fermentatsiooni. Reservveine säilitatakse 40 hektoliitri suurustes vaatides, sügavates keldrites, mis asuvad 14 meetrit maapinnast allpool, et need saaksid õrnalt, aga kindlalt valmida. Just reservveinid annavadki Diebolt-Vallois maja šampanjadele erilise soojuse ja ümaruse. Peale pudeldamist läbivad veinid Cramant’ kriidisesse pinnasesse kaevatud keldrites teise fermentatsiooni ja arendavad välja oma peene vahu, küpsedes aastaid enne, kui need lõplikult ümber korgitakse. Šampanjade jääksuhkru sisaldus on üldjuhul 3-5, mõnel puhul ka 6–8 grammi liitri kohta ehk extra brut ja/või brut kategooria.
